EOBD/OBD-2 info

Üldine teave EOBD/OBD-2 kohta

Lühend OBD tuleneb sõnaühendist ”On Board Diagnostics” ning tähendab auto pardadiagnostika seadet. OBD süsteemi eesmärgiks on jälgida mootori heitmeid mõjutavate osade tööd ja seisukorda, salvestada rikete/häirete korral veakoodid pardaarvuti rikkemällu ning võimaldada veakoodide hilisemat lugemist.

Teise põlvkonna pardadiagnostika süsteem ehk OBD-2 võeti esmalt kasutusele USA-s ning alates 01.01.1996 oli see nõutav kõigil USA turul müüdavatel uutel sõiduautodel.

EOBD (European On Board Diagnostics) on OBD-2 Euroopa analoog. EÜ direktiivi 1999/102/EÜ kohaselt peab alates 1. jaanuarist 2001 Euroopas müüdavatel uutel, täismassiga kuni 2500 kg, bensiinimootoriga sõidukitel olema EOBD-süsteem; alates 1. jaanuarist 2002 ka kuni 3500 kg täismassiga sõidukitel. Diiselmootoriga sõiduautodel on EOBD kohustuslik 2003. aastast.

Erinevalt esimese põlvkonna pardadiagnostikaseadmest on OBD-2/EOBD puhul standardiseeritud nii veakoodid kui ka diagnostikapesa ning määratletud selle asukoht sõidukis. Lubatud on ka kasutada täiendavaid valmistaja poolt defineeritavaid veakoode.

Tulenevalt OBD-2/EOBD rakendamise eesmärgist saab selle süsteemi kaudu üldjuhul vaid mootorit puudutavat diagnostilist informatsiooni. Standardis on kirjeldatud kokku kümme testirežiimi ning need võimaldavad lugeda ja kustutada rikkemälu veakoode, lugeda rikkeindikaatori märgutule (MIL) süttimisel salvestatud andmeplokki (Freeze Frame Data), vaadata pardadiagnostikasüsteemi poolt sooritatud kontrolltestide olekut, jälgida parameetrite (PID) väärtusi reaalajas ja lugeda sõidukit puudutavat infot (VIN, CID või CVN). Parameetrite väärtuste lugemisel tuleb arvestada asjaoluga, et margiti ja mudeliti võib OBD-2/EOBD süsteemi poolt toetatud parameetrite hulk oluliselt erineda. Samuti ei pruugi kõigil sõidukeil olla toetatud kõik testirežiimid.

OBD-2/EOBD süsteemi kaudu ei saa nullida hooldusvälpasid ega teha muid muudatusi ECU seadetes.

Standard näeb ette ka kommunikatsiooniprotokollid OBD-seadme suhtlemisel välise testriga. Kasutusel on viis protokolli: SAE J1850 PWM ja VPW, ISO9141, ISO14230 (KWP 2000) ning CAN (ISO15765/SAEJ2480). Viimane võeti kasutusele alates aastast 2003.

OBD-2/EOBD ühilduvad sõidukid on varustatud standardse 16-kohalise diagnostikapesaga (SAE J1962/ISO 15031-3 normi kohane). Üksnes diagnostikapesa olemasolu ei taga siiski OBD-2 ühilduvust enne standardis määratud tähtaegu toodetud sõidukeil kuna sama pesa kasutati mõningatel juhtudel valmistaja margikohaste diagnostikaseadmete ühendamiseks.

Kasutatava protokolli saab üldjuhul määrata diagnostikapesas kasutusel olevate kontaktide põhjal:

ISO- Kasutusel peab olema 4, 5, 7, 16 (võimalik ka 15)

CAN- Kasutusel peab olema 4, 5, 6, 14, 16

PWM- Kasutusel peab olema 2, 4, 5, 10, 16

VPW- Kasutusel peab olema 2, 4, 5, 16, kuid mitte 10